Kuumalained ja põud 2026. aastal: kuidas äärmuslik ilm Euroopa kartuliturgu muutis

2025. aastal oli Euroopas rekordiline kartulisaak ja suur ülejääk, kuid 2026. aastal olukord pöördus. Väiksemad istutuspinnad ja äärmuslik suveilm panid rääkima juba puudusest. Allpool on peamised numbrid 2026. aasta oktoobri alguseni.

Ülejäägist puuduseni aastaga

DCA Market Intelligence'i hinnangul oli 2025. aasta ülejääk neljas põhiriigis (Belgia, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa) umbes 3,3 miljonit tonni. Kevadel langes Belgias töötlemiskartuli noteering 0 euroni ja mõnel juhul pidid kasvatajad kartuli realiseerimise eest isegi maksma. Seejärel tulid väiksemad istutuspinnad ning kuum ja kuiv suvi.

Suvi: viis kuumalainet

DCA Market Intelligence'i andmetel tabas Euroopat suvel viis kuumalainet. Kartuli kasv aeglustub juba umbes 22-23 °C juures ja üle 30 °C häirub mugulate moodustumine. NEPG andmetel arenesid mugulad ka niisutatud põldudel oodatust kehvemini. Lisariskid on kahjurid, haigused ja enneaegne idanemine ladustamisel.

Saagiprognoosid

NEPG prognoosib söögikartuli saagiks neljas riigis umbes 20,7 miljonit tonni, mis on 25,4% vähem kui eelmisel aastal. Keskmiseks saagikuseks prognoositakse 40,5 t/ha, mis on 13,9% vähem kui 2025. aastal ja 9,4% alla viie aasta keskmise. Riikide kaupa: Saksamaa umbes 7,55 miljonit tonni, Prantsusmaa 6,49 miljonit tonni, Belgia 3,43 miljonit tonni, Madalmaad 3,23 miljonit tonni. DCA Market Intelligence hindab kogusaagiks umbes 20,8 miljonit tonni, võrreldes 2025. aasta rekordilise 27,3 miljoni tonniga.

Prantsusmaal võib CMB Newsi hinnangul saak väheneda umbes 23%. Analüütikute hinnangul on saagikus võrreldes viie aasta keskmisega Belgias umbes 21%, Prantsusmaal 13%, Saksamaal 10% ja Madalmaades 7% madalam. Energy and Climate Intelligence Unit (ECIU) hindab ilmast tingitud kahju umbes 3,1 miljonile tonnile, mis vastab 405-622 miljonile eurole enne põuda kehtinud lepinguhindade järgi.

Poola

Poola statistikaamet (GUS) hindab 2026. aasta saagiks umbes 5,9 miljonit tonni, mis on 15,4% vähem kui 2025. aastal. Keskmine saagikus on 31,3 t/ha (4,3% vähem), seega on languse peamine põhjus väiksem pind. Lõuna-Poolat tabasid kõige rängemalt põud ja kuumus ning mõnes piirkonnas ulatus temperatuur juunis 40 °C-ni. Põhjas tekitasid probleeme liigsed sademed ja mugulate mädanemise oht. Tärklisesisaldus jääb vahemikku 13-18% ning mugulate kvaliteet on väga ebaühtlane.

Mida see tähendab

Väiksem pakkumine võib hindu toetada, kuid mõju sõltub tegelikust saagikusest, kvaliteedist ja ladustamisest. Mugulad on sel aastal väiksemad ja ebaühtlase kvaliteediga, seega tasub sortimisele ja ladustamistingimustele erilist tähelepanu pöörata. Hinnamuutustest kirjutame järgmises artiklis.