Uued ELi eeskirjad lämmastiku kasutamise kohta kartulikasvatuses: mis muutub põllumeeste jaoks

2026. aasta on toonud mitmeid olulisi muutusi lämmastiku kasutamisse põllumajanduses – nii Euroopa Liidu kui ka riiklikul tasandil. Kartulikasvatajatele, kellele lämmastik on üks saagi seisukohalt olulisemaid tegureid, tasub teada, mis täpselt on muutunud.

Uus ELi nitraadidirektiivi muudatus: RENURE väetised

2026. aasta märtsis jõustus Euroopa Komisjoni direktiiv (EL) 2026/288, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (nitraadidirektiiv) seoses teatud loomasõnnikust saadud väetusainete kasutamisega. Direktiiv kehtestab erandi nn RENURE väetistele – mineraalsetele lämmastikväetistele, mis on toodetud sonnikust spetsiaalse tehnoloogilise protsessi abil.

Selleks et väetis vastaks RENURE kriteeriumidele, peab igal partiil olema ühtlane kvaliteet: mineraalse lämmastiku ja kogulämmastiku suhe peab olema vähemalt 90%, või orgaanilise süsiniku ja kogulämmastiku suhe ei tohi ületada 3. Samuti on kehtestatud ranged raskemetallide piirid kuivaines: vask (Cu) 300 mg/kg ja tsink (Zn) 800 mg/kg. Selle direktiivi rakendamiseks vajalikud riiklikud õigusaktid, sh Leedus, peavad jõustuma hiljemalt 2. märtsiks 2028.

Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi kehtivad normid Leedus

Orgaaniliste väetistega (sõnnik ja virts) väetades ei tohi kalendriaasta jooksul mulda kanda rohkem lämmastikku (N) kui 210 kg/ha, fosforit (P2O5) 90 kg/ha ja kaaliumi (K2O) 240 kg/ha. Taludel, kellel on väetamiskava, mis põhineb kuni 3 aasta vanustel mullaanalüüsidel, on lubatud kasutada suuremaid koguseid: lämmastikku kuni 250 kg/ha, fosforit kuni 150 kg/ha, kaaliumi kuni 300 kg/ha.

Kohustuslikud elektroonilised päevikud kõigile põllumeestele

Alates 1. jaanuarist 2026 peavad kõik taimekaitsevahendite ja väetiste kasutajad Leedus pidama elektroonilist kasutuspäevikut. Varem kehtis see kohustus ainult vähemalt 150 ha suurustele taludele (alates aprillist), nüüd laieneb see kõigile taludele suurusest olenemata. Päeviku pidamata jätmise või normide ületamise eest on ette nähtud 750-eurone trahv.

Väetiste hinnad: CBAM mõju

Alates 2026. aastast kehtib ELis süsiniku piirimaksu mehhanism (CBAM) ka imporditud väetistele. Hinnanguliselt tuleb iga tonni lämmastikväetise eest, mille tootmisel tekib 2–3 tonni CO2, maksta lisaks 120–180 eurot. Prognooside kohaselt võivad väetiste hinnad 2026. aastal tõusta 5–15%. Euroopa põllumeeste organisatsioonid COPA ja COGECA on juba küsinud CBAM-i rakendamise edasilükkamist väetistele.

Mida see tähendab kartulikasvatajatele

Kartul on üks lämmastiku suhtes tundlikumaid kultuure – naaberriigi Saksamaa eeskujul võib kartuli lämmastiku ülempiir olenevalt planeeritud saagist ulatuda umbes 180 kg/ha-ni. Kartulikasvatajatel tasub nüüd aegsasti uuendada mullaanalüüsid, alustada elektroonilise päeviku pidamist juba hooaja algusest ning hinnata, kas RENURE väetised võiksid Leedu turul saadavaks saades kujuneda kulutasuvaks alternatiiviks järjest kallinevatele imporditud lämmastikväetistele.